Alternate Text

Teestedh

Jis ij leah vaarjedamme gosse seksem utni lea hijven teestedh jis tjoeleskïemtjelassh åådtjeme. Ovmessie vuekieh åtna gosse teestedh. Daamhtaj åådtje gadtje- jallh vïrrepryövemem vedtedh. Jis tjoeleskïemtjelassem teestedh maam suetievaarjelimmielaaken mietie dellie ij daarpesjh maeksedh.

Seksem åtna maahta lustes, hearloes jïh gïeltehke årrodh. Maahta muvhten aejkien naemhtie sjædta ij pryjjh dan bïjre maam daajra vihkeles. Vuesiehtimmien gaavhtan edtja vaarjelidh guktie vaahram vaeniedidh tjoeleskïemtjelassem åadtjodh. Jis naemhtie damta dellie maahta teestedh.

Mannasinie edtja tjoeleskïemtjelassi åvteste teestedh?

Dïhte åålegh hijven teestede tjoeleskïemtjelasside jis ovvaarjedamme seksem åtneme. Dam aaj hijven jis vervies damta dan gaavhtan naan tjoeleskïemtjelassh eah symtovnh vedtieh.

Jis giem akt råakeme gïese sæjhtastinkes relasjovnem utnedh jïh soejkesje vaarjedimmine orrijidh lea aaj hijven jis gåabpatjahkh voestes teestedidh.

Dïhte maahta aaj naemhtie årrodh naan gïejnie lea seksem åtneme lea testedamme jïh tjoeleskïemtjelassem åtna. Jis dïhte skïemtjelasse suetievaarjelimmielaakesne, maahta prieviem jallh telefovnesopstallemem åadtjodh dåastoevistie gusnie edtja teestedidh.

Ij leah vihties jïjtje tjoeleskïemtjelassem åådtjeme, mohte skåaltoem åtna laaken mietie vualka jïh teestedidh juktie vaahram vaenede skïemtjelassem luapeske.

Gåessie edtja tjoeleskïemtjelassi åvteste teestedidh?

Dïhte åålegh hijven teestede tjoeleskïemtjelasside jis ovvaarjedamme seksem åtneme. Naan skïemtjelassh maahta gellie askh jïh dovne jaepiem såemies aejkien åvteli skïemtjelassem damta.

Mohte maahta såemies aejkien dan aareh orre vualka jïh teestedidh. Ij gåaredh teestedidh biejjien mænngan ovvaarjedamme seksem utni, juktie virusem jallh bakterijem mestie ovledh idtji hïnnh dan jïjnjh jeanadidh guktie pryöveme dam vuesehte.

Vuesiehtimmien gaavhtan klamydia jïh gonorré, dejtie pråvhka teestem maahta darjodh aaremosth våhkoen mænngan ovvaarjedamme seksem åtneme. Mohte naan skïemtjelasside, vuesiehtimmien gaavhtan hiv, maahta golme askh vaasedh dan mænngan dam åådtjeme åvteli dam vihties teestesne vuesehte jis skïemtjelassem åådtjeme.

Jis aerkies jallh vaejvieh åtna edtja dåastoevasse vuelkedh. Jis daajra stoerre vaahram sjïdti tjoeleskïemtjelassem åådtjeme, vuesiehtimmien gaavhtan jis daajra dïhte giejnie seksem utni dam utni, maahta såemies aejkien båehtjierdimmiem åadtjodh åvteli pryövoevaestiedasside riejries.

Jis idtji seksem giejnie utnieh ij maehtieh tjoeleskïemtjelassem åadtjodh. Dellie ij daarpesjh vuelkedh teestedidh.

Gusnie maahta tjoeleskïemtjelassi åvteste teestedidh?

Jis sæjhta tjoeleskïemtjelassem teestedidh maahta noeredåastoevasse vuelkedh, njaltje- jallh tjoeledåastoevasse jallh hoksejarngese. Aaj RFSU dåastovh åtna gusnie maahta tjoeleskïemtjelasside teestedidh.

Nïejth maehtieh aaj nyjseneklinihkese jallh gynekologese vaedtsedh. Klamydiateestem maahta aaj gaskeviermesne dongkedh jallh apotehkesne åestedh.

Jis sæjhta daejredh gåabph maahta vuelkedh teestedidh gusnie årroeminie maahta skïemtjehokseraeriestæmman 1177 ringkedh.

Guktie teestem jåhta?

Tjoeleskïemtjelasside teestede varki gåerede jïh lea aelhkies. Guktie teestem dorje jeerehtse mij skïemtjelasside teestede jïh mij vuekide seksem utni jïh guktie meehti laanestidh.

Jis tsavnoenegkemem utni daamhtaj gadtjepryövoem vedtedh. Baernieh gieh edtjieh klamydiam teestedidh gadtjepryövoem nuekies. Nïejth aaj pryövoem tsavnoste vedtedh. Dam maahta jïjtje darjodh bomullepinnine maam åådtje gosse edtja teestedidh jallh teestem gåetide dongkedh.

Jis daajra edtja gadtjepryövoem vedtedh ij edtjh gadtjedh akte jallh göökte tæjmoeh åvteli teestedidh.

Naan skïemtjelasside, goh gonorré, pryövoem vaalta sigkies pryövoevaaltemepinnine maam vååjnoes goh sigkies topse. Pryövoevaaltemepinnem mojhteleslaakan njevlieskïelten vööste tsavtnosne, gadtjegirsesne, tjeapoehkisnie jallh analetjovvegietjesne. Gusnie pryövoem vaalta jeerehtse guktie seksem utni. Govloes stråarkan, mohte varki gåerede jïh ij dan jïjnjh damth.

Jeatjah skïemtjelasside åådtje vïrrepryövoem vedtedh. Dam vaalta sigkies naalojne gïetegaevesne.

Jis dïhte gie goerehte såvma skïemtjije herpesem åtna, muvhtene pryövoem vaalta herpesebollenjistie bomullepinnine.

Jis vååjnoes kondylomh åtna ij daarpesjh pryövoem vaeltedh, dannasinie dïhte gie goerehte daamhtaj maahta vuejnedh mij lea.

Gåessie vaestiedassem åådtje?

Jeenjemes pryövide åådtje vaestiedasside våhkoen mietie. Gosse pryövem vadta pråvhka dåastoevinie seamede guktie edtja vaestiedassem åadtjodh. Vuesiehtimmien gaavhtan jis dah edtjieh ringkedh, prieviem seedtedh jallh jis edtja dohkoe båetedh.

Maahta geerve årrodh pryövoevaestiedassem vuertedh. Iemeles aerkies sjædta jïh tïjjem åvteli vaestiedassem båata guhkiem damta. Jis nåake damta dellie hijven naan soptsestalledh dan åssjeli jïh domtesi bïjre. Dïhte maahta årrodh voelpem, naan fuelhkeste jallh jeatjah man lea lïhke.

Maahta aaj noeredåastovem bïeljelidh. Barkijh desnie maehtieh viehkine årrodh gosse gïerve sjædta jïh dah maehtieh vaestiedidh ovmessie gyhtjelassh jïh åssjelh tjoeleskïemtjelassi bïjre.

Man dovres pryövoem vaeltedh?

Dejtie skïemjelasside mah suetievaarjelimmielaaken meatan, vuesiehtimmien gaavhtan klamydia, gonorré jih hiv dellie namhtah teestedidh vaallah man båeries jallh gusnie dam dorje.

Jeatjah tjoeleskïemtjelasside teestedidh tjuara ovmessie maeksedh destie gusnie årroeminie jïh mij dåastoevidie vaadtsa. Daamhtaj pråvhka ovmessie skïemtjelassh seamma aejkien teestedidh. Dellie ryöhkoe aktem dejstie meatan suetievaarjelimmielaake guktie slyöhpoe maeksedh. 

Information om sidan

  • Manusförfattare:

    Lennie Hammarstedt, sjïereskïemtjesåjhtere jïh seksualeraeriestæjja, Göteborg (tjaelije)
  • Redaktör:

    Åsa Sandler (redaktööre)
  • Faktagranskare:

    Eva Nilsson, Karlstad (daajroegoerehtæjja)
  • Illustratör:

    Cecilia Birgerson (illustratööre)